Mån lav oadtjom mærrádusáv masi sidáv gujddit
Jus hállida gujddit mærrádusáv, de viertti agev rádjat gujddimusáv dan instánssaj gut mierredij.
Gå gujddi, de instánssa guhti mierredij guoradalli duv ássjev akti vil. Sij guoradallij sihke gujddimav ja duv tsuojggidusáv. Jus gujddim sijá mielas la riekta, máhtti rievddat jali fámoduhttet mærrádusáv majt álgon dahkin. Jus huoman sijá mielas mærrádus majt álgon dahkin viertti liehket nav gåk le, de rádji ássjev midjij. Mij guoradallap ássjev ja mierredip låhpalasj mærrádusáv.
Gut máhttá gujddit
Dat gut le oasse ássjes, adná riektáv gujddit ájnegis mærrádusájt. Ájnegis mærrádus le mærrádus mij guosská akta jali ienep ulmutjij riektájda.
Háldadimláhka javllá jut dujna la riektá gujddit ájnegis mærrádusájt almulasj orgánajs jus la oasse jali aná gujddim berustimev ássjen. Oasse ássjes le persåvnnå guhti mærrádus vájkkut. Priváhta persåvnå máhtti liehket ájnegis persåvnå jali priváhta riektásubjevta.
Návti gujddi – lávkes lávkkáj
Lågå gujddimriektá birra mærrádusgirjen
Mærrádusgirjje adná diedojt gujddimriektáj. Mærrádusán tjuodtjo gesi galga gujddit ja gujddimájggemierre. Jus aná gatjálvisájt mærrádussaj, máhtá válldet aktijvuodav daj gudi lij mierredam nav jut oadtjo bagádallamav.
Gujddimájggemierre
Ájggemierre gujddit la gålmmå vahko dan ájges gå oadtjo mærrádusáv. Jus oadtjo mærrádusáv digitálalattjat álggá ájggemierre dan rájes gå diededuvvi SMSa jali e-poassta baktu – berustahtek jus rabá girjev jali ij.
Dån jåvså ájggemierev jus rája jali poassti gujddimav åvddål ájggemierre le vássám.
Máhtá åhtsåt jus dujna le dárbbo guhkedit gujddimájggemierev, de bierri tjielggit manen dárbaha guhkedum ájggemierev.
Gujddimájggemierre ij guoska gujddimij låhpalasj árvustallamij. Gujddim åbbålasjkarakterraj ja eksábmakarakterraj la lågev barggobiejve.
Vájllu mærrádus tjielggidusáv?
Jus mærrádus ij la tjielggidum, máhtá gájbbedit tjielggidusáv instánsas guhti la mierredam. De hæhttu gájbbedit tjielggidusáv åvddål gujddimájggemierre vássá. Dakkir ássjijn la gujddimájggemierre dan biejves gå oadtjo tjielggidusáv.
Gujddima sisadno
Gujddimin hæhttu:
- Tjállet makkir mærrádusáv gujddi
- Tjielggi siváv manen gujddi
- Tjállet makkir rievddamusájt mærrádusán hállida
- Ietjá diedo ma máhtti liehket ájnas ássjáj
- Máhtá tjállet biejvijt, sierraláhkáj jus gujddi ájggemiere láhka
Dån hæhttu vuollájtjállet gujddimav, sihke dábálasj vuollájtjállemijn jali digitálalattjat jus dasi la látjedum.
Da gudi lij giehtadallam mærrádusáv, árvustalli ássjev akti vil
Gå instánssa guhti la mierredam oadtjo gujddimusáv, guoradalli ássjev akti vil. Sij, máhtti rievddat jali fámoduhttet mærrádusáv jus gujddim vuoset dat la riekta. Jus huoman sijá mielas mærrádus majt álgon dahkin viertti liehket nav gåk le, de ássje rájaduvvá gujddiminstánssaj, gudi dahki låhpalasj mærrádusáv ássjen. Jus gujddima milta dujna la riekta, de oattjo ådå mærrádusáv. Jus la dudálasj ådå mærrádusájn ganuk ássje. Dujna la aj gujddimriektá ådå mærrádussaj. Jus instánssa tjuottjodi ietjas mærrádussaj, ja e duv gujddimij guorrasa, de rádji gujddimav ja tjuovvovasj ássjepáhppárijt midjij.
Stáhtaháldadiddje árvustallá duv gujddimusáv
Mij vuosstájválldep gujddimav instánsas gut vuostatjin mierredin, ja lip gujddiminstánssa gudi galggap giehtadallat duv gujddimav. Mij gæhttjap jut ássje le nav tjielgas gå máhttelis. Jus le dárbbo máhttep ádnot ienep diedojt jali åtsådallamijt. Stáhttaháldadiddje árvustallá juohkka bielev ássjes, ja máhttá vieledit ådå vidjurijt.
Máhttep juogu
- Duodastit åvdep mærrádusáv ássjen
- Dahkat ådå mærrádusáv ássjen
- Jali fámoduhttet mærrádusáv ja rádjat ássjev ruopptot instánssaj gut vuostatjin giehtadaláj ássjev. Instánssa máhttá oadtjot ássjev ådå jali muhtem mærráj ådå árvustallamij
Man guhka ássjegiehtadallamájgge l?
Ássjegiehtadallamájgge målsso iesjgeŋgalágásj ássjetjærddaj ja man ållo ássjijt adnep.
Jus ep nagá giehtadallat gujddimav åvddål máno la vássám, de diededip dunji dan birra. Jus máhttelis de diededip guossa lip gergas ássjijn.
Mån iv guorrasa låhpalasj mærrádussaj ja sidáv joarkket ássjijn
Gå Stáhttaháldadiddje la mierredam gujddimássjev, de la gájkkásasj gujddimprosæssa hiejtedum. Jus vilá ij guorrasa mærrádussaj, de máhtá:
Máhtá låpptit ássjev riektáj. Dát la máhttelisvuohta jus miejnni jut mærrádus la lága vuosstij jali loabedis. Låpptit ássjev riektáj máhttá dunji sjaddat ruhtagållon. Jus vuojtádalá, hæhttu mákset vuossteguojme sáhkagålojt. Máhttá liehket jiermálasj rádádallat advokáhtajn jali juridihkalasj rádevaddijn åvddål mierreda. Åtsådalá jus fáhkasiebre, buohttidus jali sebrulasjvuohta organisasjåvnåjn máhttá vaddet dunji juridihkalasj riektáviehkev jali rádijt.
Jus ij máhte mákset, máhtá soames ássjijn adnet riektáv friddja riektávæhkkáj, valla dábálattjat ij oattjo dårjav advokatvæhkkáj ássjijda almulasj háldadimorgánaj vuosstij. Danen suohkana ja stáhtalasj vidnudagá addnij vælgov bagádallat duv sijá fáhkasuorgijn.
Mån iv la dudálasj ja sidáv gujddit fálaldagáv
Jus ij la dudálasj fálaldagájn, de máhttá liehket buorre álgget låpptidit dáv dåjmajn gudi vaddi jali lij vaddám dunji fálaldagáv. Dát máhttá guosskat fálaldagá sisano birra, maŋŋunime, nievres guládallam, jali binná diehto ja oassálasstem.
Jus ássje la stáhttaháldadiddje barggosuorgen, de máhttep viehkedit.
Oahppe ja æjgáda (jali åvdåstiddje) máhtti diededit stáhtaháldadiddjáj.
Sihke máná ja ållessjattuga máhtti gujddit mánájsuodjalusáv.
Máhtá gujddit Stáhttaháldadiddjáj jus ij la dudálasj varresvuodaviehkijn majt la oadtjom. Máhtá aj gujddit jus ij oadtjo varresvuodaviehkev majt dárbaha, jali jus dujna lij riektá ma alla ållidum. Gå aná dáv sjiemáv, oadtjop diedojt majt dárbahip gå galggap árvustallat gujddimusáv. Dån hæhttu loaggit sisi ID-pårtån gå galga adnet sjiemáv.
Máhtá rádjat sjiemáv iesj, jali iehtjáda máhtti rádjat dav duv åvdås. Jus soames galggá gujddit duv åvdås, de dárbahi fábmodusáv dujsta. Jus advokáhttan galga rádjat sjiemáv sisi, de la ájnas jut vállji akterraroalla ietjat doajmmaj gå loaggi sisi.
Jus måråsta gåktu oahttse jali åvdåstiddje tjadádi dahkamusájt, máhtá diededit Stáhttaháldadiddjáj. Juohkkahasj máhttá rádjat ietjas måråstimijt.
Måråstimediededibme bierri vuosedit:
- Namma oahttsáj jali åvdåstiddjáj
- Namma ulmutjij gænna l oahttse
- Sivva manen måråsta
- Diehto gut dån la ja makkir gasskavuodav aná
Jus hállida gujddit mærrádusáv jali fálaldagájt NAV sosiáladievnastusás (duola dagu ekonomalasj sosiálviehke), de galga agev rádjat gujddimav bájkálasj NAV-kontåvrråj vuostak. Gujddimájggemierre la 3 vahko. Jus NAV ij guorrasa gujddimussaj, rádji gujddimav Stáhttaháldadiddjáj låhpalasj mærrádussaj.
1: Tjále gujddimusáv
Máhtá tjállet gujddimusáv duola dagu dábálasj árkan, adnet NAVa gujddimsjiemáv, jali gujddit digitálalattjat NAV Gujddim ja guoddal biele milta gå loaggi sisi. Majt gujddim hæhttu vuosedit: Makkir mærrádusáv gujddi, masi ij guorrasa, manen mærrádus la boasstot duv mielas, ja ietjat vuollájtjállemav.
2. Rája ietjat NAV-kontåvrråj
Juska Stáhttaháldadiddje galggá guoradallat gujddimav jus NAV ietjas mærrádusáv tjuottjodi, de hæhttu rádjat gujddimav NAV åssudahkaj gudi dahkin mærrádusáv.
3. Mij dáhpáduvvá vijddábut
NAV tjadát ássjev akti vil. Jus guorrasij duv gujddimij, rievaduvvá mærrádus, ja dån oattjo dav majt la gájbbedam. Jus NAV e guorrasa duv gujddimussaj, de la sijá vælggo rádjat ássjev Stáhtaháldadiddjáj ietjat fylkan ådå árvustallamij.
Dárbaha viehkev?
Jus hállida bagádallamav jali dárbaha viehkev tjállet gujddimav, máhtá válldet aktijvuodav NAV Guládallamguovdátjijn jali guossidit bájkálasj NAV-kontåvråv.
Máhttep viehkedit ássjij ma lij mijá barggosuorgen.
Ássje ma lij mijá barggosuorge ålgusjbielen ja majna ep máhte viehkedit, la duola dagu:
- Gujddim priváhta dåjmajda ja dievnastusfálaldagájda
- Rijddo ájnegattjaj gaskan (rádnáj gaskan, priváhta sjiehtadusá jná.)
Álu oadtjop diededimijt ma galggi ietjá oajválattjajda:
- Diededibme værrovælgodis ássjij ja loabedis bargo birra galggi Værrostáhttaj.
- Máhttá tsuojggit Barggobærrájgæhtjoj ássjij ja vidjurij ma lij duv mielas lájttalahtte ietjat ja iehtjádij barggosajijn.
- Rája gujddimav jus ájtsa rutses bájkijt suohkanin.
- Gáddo ulmusjnjágadallam jali vahágahttem diede bulkkáj.
- Biebbmobærrájgæhttjo duossto tsuojggimijt judosvarresvuoda jali biebbmo nievres kvalitiehtajn.
- Ep máhte viehkedit pasiænntavahákbuohttimijn. Dat ij la oajvváalásjsuorgge
Adnet KI-vædtsagijt tjállátjit gujddimav
Dahko jiermme (KI) máhttá liehket buorre ræjddo gå galga tjállet gujddimav, valla viertti snivva gæhttjat gå KI-ræjdo máhtti boasstot dahkat.
Muhtem gujddimijs ma båhti midjij, lij nav gájkkásasj ahte miján la gássjelisvuoda dádjadit masi addne gujddi. Jus aná KI-vædtsagijt tjállátjit gujddimusáv, oajvvadip jut dån áno åni gujddimav mij tjielggasijt vuoset manen dån ij la dudálasj mærrádussaj jali fálaldahkaj.
Mujte guoradallat gujddima sisanov åvddål rája sisi.